Thursday, January 31, 2013

Hiljem

Nüüd on juba üle poole aasta möödunud tagasi tulekust ja ma pole ikka veel suutnud kirjutada oma viimastest päevadest Prantsusmaal ja tagasilennust.
Viimasel nädalavahetusel käisme väikeses linnas nimega Cordes sur Ciel. Selle ümbrus on tuntud veini poolest. Igalpool olid viinamarja istandused ja majade veinimõisade väravata juures sildid, et tulge veini maitsama. Linnake asus järsu mäe otsas ja sinna minek oli päris väsitav. Seal toimus parajasti üks keskaja festival. Tänavatel tegid narrid teatrit, müüdi käsitööehteid ja riideid ning valmistati vaate. Kõik inimesed, kes seal töötasid olid endale selga pannud keskaegsed riided. Festival lõppes suure rongkäiguga mööda linna, kuhu olid kaasatud ka hobused ja hurdad. Pärast seda läkime Matt'i töökaaslasele külla, kes oli meiega koos festivalil. Ta perel oli hiiglaslik maja, bassein ja vana tuvimaja. Väga ilus ja suursugune kodu oli, ilmselt see oli kunagi veinimõis. Ajasime nendega natuke juttu ja sõime ning siis läksime koju.

Alguses oli mul plaan esmaspäeval ja teisipäeval käia linnas, kuid päevad olid kuumad ja päikselised ning otsustasin hoopis natukene veel sooja päikse all vedeleda ja end võimalikult pruuniks päevitada.
Kolmapäeva hommikul viis Matt mind lennujaama ja sealt algas mu esimene lennureis üksinda. Tagasilend oli Brüsseli kaudu. Lennuk, mis mind Brüsselisse viis oli päris logu ja seetõttu ei olnud lend väga meeldiv. Natuke kartsin, et lennuk annab otsad ja ebamugav oli ka. Brüsselis pidin ma õnneks ainult tund aega ootama lendu Estonian Air'ga.
Kui tuli teade, et Eesti lennule saab hakata peale minema, ei tahtnud ma kohe püsti karata ja järjekorda seisma minna vaid otsustasin oodata, kuni järjekord on lühem. Ühel hetkel ma kuulsin valjuhääldist, et midagi öeldi Eesti lennu kohta ja nägin, et väraval, mille juures ma ootasin, oli ära muudetud lennukood. Tekkis veits paanika, sest mul polnud enam väravat, mille kaudu minna lennukile. Tahtsin küsida väravas, et kuhu ma pean minema, aga neil oli veel mitu inimest ees. Lõpuks sain jaole ja mulle öeldi, et värav kuhu minema pean on teisel pool. See oli umbes 10 meetri kaugusel ja ma sain sinna kiiresti. Töötaja oli just väravat sulgemas, aga nägi kui ma tulin ja ma nii pääsesin veel viimasel hetkel väravast läbi. See seiklus oli napikas ja ma arvan, et edaspidi lähen ikkagi järjekorda seisma, isegi kui ma ei viitsi.
Estonian Air'ga oli väga mõnus lennata, sest see oli väike ja istmed olid mugavad. Eestisse jõudes oli ilma päikseline ja soe. Ema tuli vastu ja me läksime Ülemistesse talle uut käekotti ostma.  Poes oli muidugi alguses harjumatu, et müüjad ei teretanud ja inimesed ei vabandanud (pardon) kui tahtsid kellegist mööda minna, kuid tekkis mõnus kodune tunne olles jälle eesti keele keskel.