This is madness

Teisipäeva veetsime ehitades ja käisime basseinis.
Täna läksime Natural History muuseumisse koos Wyatti ja Evelyniga. Ilmateates lubati kuuma päeva, aga ma ei oodanud, et see nii hull tuleb. Päeval oli 37°!!!!! Me kõndisime puu alt puu alla, sest muud moodi poleks seda üle elanud. Muuseum oli huvitav. Eksponaate oli päris vähe ja saime selle kiiresti läbitud. Siis läksime veel õue ja jalutasime botaanikaaias, mis oli muuseumi osa. Seal olid ka sinipaabud. Muuseum vaadatud, läksime kõrval olevasse parki, et leida näksi. Ma võtsin söögiks gaufre, mis on vahvel, kaetud nutellaga. Wyatt läks parki mängima ja me istusime Evelyniga puu alla pingile, aga väga kaua ei kannatuanud seal olla. Jalutasime läbi linna metroosse ja tulime koju tagasi. Bussis olid kõik aknad lahti ja võiks arvata, et see jahutas, kuid selle asemel purskas akesndest sisse tulikuuma õhku nagu föönist. Käisime veel külmutatud toodete poest läbi ja ostsime palju jäätist. Koju jõudes sõime jäätist ja läksin Wyattiga basseini vedelema.
Kõige parem on kuumade ilmadega istuda külmas kivimajas või vedeleda basseinis. Linnas pole midagi teha.

Tépacap

Eile käisin hommikul turul koos Evelyni ja ta sõbrannaga. Kuna jõudsime varem, oli seal vähem inimesi ja saime kiirelt oma ostud tehtud. Lõunal läksime koos mõndade sõpradega McDonald's-sse sööma. See Mac, mis meie külas on, on Prantsusmaa esimene roheline Mac. Sellel on päikesebatareid katusel, vetsus kasutatakse vihmavett ja neil on ka väike viljaaed.
Pärast seda läksime Tépacap'i seiklusparki, mis asus Rieumes. Kohale sõit kestis pool tundi. Ostsime endale Evelyniga 5 tunni piletid, Matt ja Wyatt jäid laste ronimisparki.. Meile pandi traksid jalga ja seletati, kuidas kasutatda erinevaid vahendeid, mis rippusid trakside küljes. Edasi tegime proovirajad ja siis sai juba edasi minna kõikidele radadele. Rajad olid nummerdatud kasvavas järjekorras raskusastme järgi. Ma käisin vist kõikidel radadel peale viimase. Ma oleks tahnud hästi palju seal ronida, aga käed väsisid ära. Seal oli tehtud ka selline takistusrada, et oli ehitatud maapealne tunnel vms. ja see olil seest täiesti pime. Kui sinna läksid ei olnud midagi näha ja oli selline tunne nagu silmad oleks kinni. Sinna pimedusse olid ehitatud takistused ja tunnelid, kus vahepeal pidi roomama ja ronima. Vahepeal pidi päris kaua mõnel platvormil ootama, sest noorematel läks alati aega oma turvakonksude (musqueton) kinnitamisega. Väga lahe koht oli ja inimesed seal olid ka hästi sõbralikud ja abivalmid. Kord jäi üks poiss nimodi rippuma, et ta ei saanud edasi ega tagasi ja siis roniski töötaja ta juurde kiiresti nagu ahv ja päästis ära. Ma mõtlesin, et hea oleks sellises kohas töödata, sest siis oleks kohustus vormis olla. Täna käemusklid veits valutavad. Vedelesime kodus ja käisime ka siinse basseini äares.

Läbi silmade

Lüüsid suletakse, kui tuleb teade, et mägedest tuleb palju vett(sula, vihmad)

Selliseid karuselle on linnas palju

Meestel on tavaline koguneda parki, et pètanque mängida

Vanalinna Kapitoolium

Jalutasin mööda tänavat ja äkitselt avastasin bambused, mis kasvasid aias.

Toulouse muusikafestival

Maapind on paljudes kohtades selline, sest siin on nii kuiv ja kuum ilm

Toitsime parte ja üks saarmas tuli ka

Albi katerdaal

Mu foto paigutus on väga eriline sellepärast, et ma ei oska veel nii hästi blogida :)

Linn ja tegemised

Nii, nüüd ma pole mõned päevad kirjutanud, aga ma alustan sellest, et räägin natuke Toulousest ja seejärel oma tegemistest.

Toulouse on Prantsusmaa suuruselt neljas linn. See oli tähtis Gallia linn (Asterix & Obelix olid gallialased). Asub Garonne jõe ääres. Linn põhineb lennukitööstusel (Airbus), seega enamus inimesi töötab Airbusi jaoks. Linnas elab samapalju inimesi, kui terves Eestis kokku (1,2 mln). Linnas sõidab 1 trammiliin, 2 metrooliini ja bussid. Siin asub Euroopa parim rugby klubi.
Ja nüüd need asjad, mida ma ise olen täheldanud. Bussipeatustel ei ole taskuid ja üldse bussipeatused on sellised,et tänavale on pandud peatuse märk ja ootekoda ning bussile kõnnid läbi põõsaste,mis ääristavad teed.
Sääski siin ei ole, sest iga kevad tehakse üle terve Prantsusmaa sääsetõrjet. Aga see eest on teisi putukaid palju, näiteks kui ma maa peal päevitan siblivad koguaeg igasugused putukad üle minu.
Ilm erineb väga palju selle poolest, et siin on soe tuul ja ma pole sellega veel ära harjunud.
Tänava peal käies ja eriti veel üle muru minnes peab hoolega enda ette vaatama, sest Prantsusmaal pole kombeks oma koera junne ära koristada- isegi kõnniteelt.
Kõikidel kodututel on koerad ja mitte suvalised krantsid vaid Dalmaatsia koerad jne. Seda selle pärast, et politsei neid kinni ei võtaks, sest kodutu koera pole kuskile panna.
Mõned inimesed on siin vabatahlikult kodutud (nt mõned üliõpilased) s.t. et nad lihtsalt elavad "vabalt".
Paljudel meestel on sägid nabani nööbitud, et demonstreerida oma karvast rinda, no ajab naerma küll. Nad on end ka musklisse ajanud, aga kuna nad õiget dieeti ei pea, meenutavad nad lihtsalt jõmme.
Posti ma pole veel üritanud saata, sest siin on väga keeruline süsteem, millest ma pole veel aru saanud. Kuidagi automaatide kaudu tuleb seda teha.
Need terrorismi värgid, mis te uudistest kuulete toimuvad vaeste linnaosades, kuhu ma kunagi ei läheks seega muret pole. Evelyn pakkus, et millagi võiks sealt autoga läbi sõita, et ma näeks milline see on.
Mulle väga meeldib siinne multikultuur. Nii palju on erinevaid ja omapäraseid inimesi. Siin on näiteks igasugune piercing tavaline. Üks päev nägin naist, kellel oli neet otsaees, ja rastad on siin ka täiesti tavaline nähtus.
Mind häirib see, et ma ütlen pidevalt noh, teised kõik saavad aru, et ma ütlen non.

Kolmapäeval käisime Wyatti ja Evelyniga kinos filmi "Madagaskar" vaatamas. See asus meie küla noortekeskuses.  Hästi tore film oli ja ma sain mõnest lausest isegi aru. Samal päeval läksid ka mu sinised püksid mustaks. Ma valgendasin neid, aga see valgendaja oli nii tugev, et tegi pükstele valged laigud. Pole hullu, mulle meeldib.
Neljapäeval saatis TELE2 mulle sõnumi "Tere tulemast Prantsusmaale!":) Sel päeval toimus Toulouses muusikafestival, kus inimesed saavad tulla tänavale kas siis oma pilli, bändi või DJ puldiga. Sõiduteed kesklinnas suleti, et jalakäijatel oleks mugav kõndida. Ma läksin kella neljaks linna. See oli nii varajane aeg, et esinesid ainult üks akordionimängija ja rasta kitarrist (erinevates kohtades). Ma käisin poode kaemas ja tegin turistipilte. Vanalinnas käies näitavad apteegid kraade ja üks hetk oli isegi 32°. Jalutasin vanalinnast välja ja sattusin kuulama ühte mõnusat bändi, kus olid valged rastad ja nad mängisid reggaet ja funki. Pärast neid esines samas kohas punk bänd ja ma läksin ära. Seal kõrval oli ka skatepark ja hästi lahe oli vaadata, et täiskasvanud käivad ka seal sõitmas. Liikusin tagasi vanalinna poole ja minu imestuseks olid tänaval ainult DJ'd. Pärast Matt ütles mulle ka, et ma käisin linnaosas, kus on techno inimesed. Varsti pidid ka teised linna tulema ja ma jäin kuulama ühte DJ'd, kes mängis Gorillaz'it. Kui sain teistega kokku läksime otsima söögikohta. Kõik tänavad olid paksult rahvast täis ja iga 20 meetri tagant oli uus artist. Me sõime restoranis nimega l'Entrecote. Selle menüü koosneb friikartulitest ja veiselihast. Ainuke mis sa seal valida saab on liha küpsetusaste. Prantslastele meeldib süüa verist liha, aga mulle see eriti ei istu. Toit oli hea ja me läksime linna jalutama ja muusikat kuulama. Saint-Sernin'i basiilika juures toimus breigi battle. Ma eriti midagi ei näinud, sest inimesi oli palju aga pilti sain teha üle peade. Teisel pool basiilikat mängiti reggae muusikat.  Koju jõudsime pärast keskööd.
Reede veetsime kodus. Evelyn värvis trepikoja seinad ja ma pesin pärast treppi. Päikslise ilmaga pëvitasin ka muidugi. Ma pole veel vaatamas käinud, kas bassein on juba lahti, aga lähipäevadel lähen.
Täna tegime väljasõidupäeva. Käisime Albi linnas. Terve linn on ehitatud telliskividest: majad, kirikud, trepid, katused ja sild üle Tarn'i jõe. Külastasime seal Saint-Cécile katedraali- maailma kõige suurem telliskivi ehitis. Imeilus kirik oli. Seina ja laemaalid olid väga värvilised ja erinevate mustritega. Katedraal on ehitatud gooti stiilis ja kõik nägi välja nagu mu kunstiajaloo vihikus kirjas. Käisime veel ka kunstniku Henri de Touliuse-Lautrec muuseumis. Maalid olid väga ilusad ja kuigi ma arvan, et see nimi ei ütle teile midagi, siis mõnda tema teost olete ikka näinud, sest ta tegi maale ja ka postreid. Ta tegi esimese Moulin Rouge reklaampostri.
Nüüd peaks mul olema kõik oma tegemised kokkuvõetud.

Poiss, kes õpetas hiinlasi

Eile terve päeva sadas ja me võtsime Evelyniga Wyatti toast tapeeti ära. Ma mängisin veel Sims'i, suht igav päev, aga õhtul läksime külla hiina naisele ja prantsuse mehele, kellel kuu tagasi sündis beebi nimega Hugo. Naise vanemad olid ka Hiinast külla tulnud ja tegid õhtusöögi. See oli esimene kord, kui ma tõelist hiina toitu sõin ja see maitses imehästi. Laual oli küpsetatud leib, kartulid, nuudlid vms, tofu ja hiina seened ning pajaroog. Tegelikult toiduained olid tavalised, aga maitseained olid teistsugused, mis andsid erilise maitse. Nad kasutasid kaneeli, ženšenni jt.
Seal söögi laua taga oli täielik Paabeli torn. Mina ja Evelyn rääkisme eesti keeles; teistega rääkisin inglise keeles; Evelyn,Matt ja võõrustajad rääkisid prantsuse keeles ning naise vanemad hiina keeles, aga hakkama saime. Wyatt õpetas hiinlasi prantsuse keeles lugema viieni ja nemad meid hiina keeles. Wyatt õpetas neid ka ütlema "Brummm! La voiture " ja nad kordasid seda koguaeg kuna ei teadnud, et see tähendab "Vrõmmmm! Auto". Lõpuks nende tütar tõlkis neile ära. Väga tore õhtu oli, sest Wyatt lõbustas hiinlasi ja meil oli ka tore vaadata. Lahkudes tegime põsemusid ja sõitsime läbi öise linna koju.
Täna võtsime veel natuke tapeeti maha ja ma proovisin World of Warcraft'i. Väga lahe mäng on.
Õhtul vaatame veel jalgpalli ka. Siin näidatakse telekast ainult prantsusmaa mänge, seega ma pole jalgpalli eriti jälgida saanud.

Uued inimesed

Täna käisime turul. Seal olid letid muidugi paksult täis igasuguseid eksootilisi puuvilju, erinevaid vorste ja lihasid ning juustu letid olid jälle pikad. Muidugi müüdi turul ka erinevaid riideid, ehteid ja "firmakotte". Turul kohtasime ühtesid sõpru, kes kutsusid meid omale õhtuks külla. Pärast turul käiku päevitasin natuke ja siis tuli külla Matti õde. Grillisime lõunasöögiks vorste ja liha ning sõime salatit. Kui külalised lahkusid läksime ise külla. Need sõbrad elavad kahekesi hiiglaslikus majas millel on ka bassein. Kui kohale jõdsime panime ujukad selga ja ligunesime vees, sest hästi kuum ilm oli. Samal päeval toimu ka selles külas kontsert, kus esinesid hip-hop'i tantsijad ja kohalik koor, kaasa pidi võtma mingi joogi ja toidu. Me võtsime õunakoogi ja mahla. Kuna me ei teadnud täpselt, kus see toimub, hakkasime lihtsalt mingis suunas minema, aga kui see meid kohale ei viinud läksime majja tagasi ja vaatasime arvutist järgi. Tuli välja, et sinna pidi sõitma autodega. Kui kohale jõudsime lõppes just hip hop'i osa. Ma nägin ainult lõppu ja see ei tundunud kõige parem. Rahvast oli suhteliselt vähe- kuni 30 inimest, kes seisid tänava ääres. Kõik hakkasid plaksutama, et tantsijad veel esineks. Kui nad tantsisid hakkasin ka mina tantsima ja siis nad kutsusid mind ette ning rahvas plaksutas kõigile. Tantsijad lahkusid ja jäädi ootama koori. Koor esines väga toredalt. Pärast seda ma küsisin korraldajalt tantsijate kontakti ja saingi treeneri e-maili. Ma kirjutasin ka talle, et äkki saaks millalgi koos jamida, aga ta vastas, et neil enam trenne ei toimu. Pärast kontserdilt lahkumist sõime. Ma sain proovida Toulouse vorsti, mis polnud eriti hea, ja õpetasin teistele natuke Lockingut. Siis tegime põsemusid ja tulime koju magama.

Toulouses

Eile jalutasime Eveliniga terve päeva Toulousis. Ostsin endale kümnekorra bussipileti. Siin on hea see, et see kehtib tund aega bussile, trammile ja metroole. Metroo on siin 2 vaguniga ja automaatne (juhita). Bussiplaan on selline, aegu näidatakse ainult mõndade peatuste kohta, seega peab leidma peatuse, mis on lähim mu peatusele ja siis minuteid juurde arvestama. 

Käisime vanalinnas ja jõe ääres. Enamus majad on siin ehitatud punastest telliskividest. Kui mõni maja tahetaksa ära lammutada, et uus ehitada, siis tuleb fassaad igal juhul allae jätta. Õhtul läksime Wyatti ja Mattiga Rio Loco festivalile, mis toimub siin iga aasta. Seal esinevad lauljad portugalikeelsetest riikidest ja söögid on ka sealt. Ma sõin tortillat. Pilte ma siin vist arvutisse ei saa panna, sest Evelinil on küll läpakas, aga paljud selle funktsioonid ei tööta enam. Täna käisime poes. Hommikul Evelin küsis veel, et kas ma ikka tahan tulla ja ma ütlesin muidugi. Siin on niimoodi, et linnas eriti poes ei käida, vaid linnast väljas on suured kompeksid, kus on siis kõik poed (põhimõtteliselt laohooned, sest need on nii suured) koos- sõidad ühe eest teise ette. Alguses käisime hiiglaslikus spordikeskuses, seal müüdi kõike võimalikku, mida sa oskad ette kujutada ja mitmes erinevas värvis ja suuruses. Näiteks olid seal telgid, mis viskad õhku ja see avaneb 2 sekundiga ja kokku käib sama kiirelt. Prantsalased on kõvad camp'ijad ja siis seal müüdigi telgikappe ja laudu ja muud jama, mida tegelikult absoluutselt vaja pole. Ainult basseine ei müüdud, mida meil oli vaja. Edasi läksime mänguasja poodi, kust saime basseini. See oli ka hiiglaslik ja seal olid näiteks mitu erinevat sorti top modeli raamatut- meigi, hobuse, poni, maagilisehobuse jne. Eestis otsi neid tikutulega taga. Viimasena käisime toidupoes. Seal müüdi kõike nagu ka nt Prismas, ainult valik oli palju suurem. Matt ja Evelin küsisd mul ka, et kas ma tahan midagi, aga ma ei osanud midagi vastata, sest valikuid oli nii palju. Näiteks Coca-Colat oli tavaline, zero, kirsi, laimi, apelsini, vanilli ja kofeiini. Mitu pikka letti oli ainult juustudele. Ma ütlesin, et tahaks proovida mõnda head juustu, aga Matt ütles, et ostame seda ühest kohalikust poest, kus on parem. Veinilettidel leidus ainult prantsuse veine. Kala osakonnas olid kalad lahtiselt, mitte klaasi all ja sedal sai näiteks omale värske krabi püüda. Müüdi karpe, kaheksajalga ja kaladest tundsin ära ainult lesta. Igatahes see poe käik oli väga väsitav ja sellepärast Evelin küsiski minult, et kas ma tahan tulla. Koju jõudes sõime, siis mängisin Wii'd ja pärast Wyatiga tema autodega.

Liiklusest räägiks niipalju, Prantslased armastavad ehitada palju ringteid, et need hiljem erinevalt kaunistada lillede, puude ja purskkaevudega. Kõikjal on palju künniseid- sebrade juures, tänava nurkadel, enne ringteed alati, aga prantslasi see ei häiri. Sõidetakse ikka sama kiirusega- üldse minu arust eriti pidureid ei kasutata. Eesõigus on alati autol. Sebra juures tuleb oodata kuni mõni auto suvatseb su üle tee lasta ja siis tuleb teda ka tänada. Jalakäijate foorituled enne punaseks minemist ei vilgu, seega tuleb väga tähelepanelik olla. Minul on veel sees Eesti harjumus, et kui astud teele siis auto jääb seisma, aga siin sõidetakse lihtsalt üle varvaste. Linnas parkimisega on selline nali, et kõik tänavaääred on täis poste, et autod sinna ei pargiks, sest tänavatel on parkimine tasuta ja üldiselt tuleb kasutada parkimismaju. Igal pool, kus on jäänud postid panemata on täis pargitud( ma tegin mõned pildid ka) näiteks ohutussaared kahesuunalise tänava üks suund, bussipeatused, sebrad, kõnniteed nii, et tuleb kõndida autoteel jne. 

 Kuna ma räägin Eveliniga eesti keeles, Mattiga inglise keeles ja kuulen kogu aeg prantsuse keelt- siis on mul keeled pudru ja kapsad ja isegi ingliskeelsed sõnad unustan ära.

Kohal

Ma olen end nüüd hästi sisse seadnud. Eile mõlemad lennud hilinesid, aga jõudsime ilusasti kohale. Esimesel lennul oli mees, kellel oli Klose särk seljas ja süüa saime päris head pitsat. Teisel lennul oli sai, mis oli täidetud võiga. :) Lennujaama tulid vastu Matt ja Wyatt. Enne koju sõitu näitas Matt mulle kohta, kus ta töötab ja lennujaama ümbrust.

Wyatt kutsub mind Tatii (Tädi). Eesti keelest saab ta hästi aru, aga vastab ainult prantsuse keeles oma hella väikese poisi häälega.

Ma magasin täna poole päevani, sest siin käivad akendel ees metallkardinad, mis ei lase absoluutselt valgust sisse ning ma arvasin pimaduse tõttu, et on öö- enam ma kardinat täiesti alla ei lase.

Täna oli üle pika aja jälle päikseline ilm. Ma kreemitasin end sisse ja panin päevitusriided selga, niitsin muru ja päevitasin. Korralikku muruniidukit siin pole seega ma niiitsin suure osa aiast murupügajaga vms ja see oli päris naljakas. Pärast jalutasime Evelyniga läbi küla Wyattile järgi. Siin on k6ik majad ühesugused  ainult korruste arv on erinev. Aedades kasvatatakse oliivi- ja viigipuid ning kirsid saavad varsti valmis. 

Õhtul vaatasin telekast prantsuse keeles "Friends" ja praegu tuleb "300". Nous sommes des spartiates!!!!

Seda kirja oli päris keeruline kirjutada, sest siin on arvutitel teistsugune klaviatuur, aga harjumine käib kiiresti.