Linn ja tegemised

Nii, nüüd ma pole mõned päevad kirjutanud, aga ma alustan sellest, et räägin natuke Toulousest ja seejärel oma tegemistest.

Toulouse on Prantsusmaa suuruselt neljas linn. See oli tähtis Gallia linn (Asterix & Obelix olid gallialased). Asub Garonne jõe ääres. Linn põhineb lennukitööstusel (Airbus), seega enamus inimesi töötab Airbusi jaoks. Linnas elab samapalju inimesi, kui terves Eestis kokku (1,2 mln). Linnas sõidab 1 trammiliin, 2 metrooliini ja bussid. Siin asub Euroopa parim rugby klubi.
Ja nüüd need asjad, mida ma ise olen täheldanud. Bussipeatustel ei ole taskuid ja üldse bussipeatused on sellised,et tänavale on pandud peatuse märk ja ootekoda ning bussile kõnnid läbi põõsaste,mis ääristavad teed.
Sääski siin ei ole, sest iga kevad tehakse üle terve Prantsusmaa sääsetõrjet. Aga see eest on teisi putukaid palju, näiteks kui ma maa peal päevitan siblivad koguaeg igasugused putukad üle minu.
Ilm erineb väga palju selle poolest, et siin on soe tuul ja ma pole sellega veel ära harjunud.
Tänava peal käies ja eriti veel üle muru minnes peab hoolega enda ette vaatama, sest Prantsusmaal pole kombeks oma koera junne ära koristada- isegi kõnniteelt.
Kõikidel kodututel on koerad ja mitte suvalised krantsid vaid Dalmaatsia koerad jne. Seda selle pärast, et politsei neid kinni ei võtaks, sest kodutu koera pole kuskile panna.
Mõned inimesed on siin vabatahlikult kodutud (nt mõned üliõpilased) s.t. et nad lihtsalt elavad "vabalt".
Paljudel meestel on sägid nabani nööbitud, et demonstreerida oma karvast rinda, no ajab naerma küll. Nad on end ka musklisse ajanud, aga kuna nad õiget dieeti ei pea, meenutavad nad lihtsalt jõmme.
Posti ma pole veel üritanud saata, sest siin on väga keeruline süsteem, millest ma pole veel aru saanud. Kuidagi automaatide kaudu tuleb seda teha.
Need terrorismi värgid, mis te uudistest kuulete toimuvad vaeste linnaosades, kuhu ma kunagi ei läheks seega muret pole. Evelyn pakkus, et millagi võiks sealt autoga läbi sõita, et ma näeks milline see on.
Mulle väga meeldib siinne multikultuur. Nii palju on erinevaid ja omapäraseid inimesi. Siin on näiteks igasugune piercing tavaline. Üks päev nägin naist, kellel oli neet otsaees, ja rastad on siin ka täiesti tavaline nähtus.
Mind häirib see, et ma ütlen pidevalt noh, teised kõik saavad aru, et ma ütlen non.

Kolmapäeval käisime Wyatti ja Evelyniga kinos filmi "Madagaskar" vaatamas. See asus meie küla noortekeskuses.  Hästi tore film oli ja ma sain mõnest lausest isegi aru. Samal päeval läksid ka mu sinised püksid mustaks. Ma valgendasin neid, aga see valgendaja oli nii tugev, et tegi pükstele valged laigud. Pole hullu, mulle meeldib.
Neljapäeval saatis TELE2 mulle sõnumi "Tere tulemast Prantsusmaale!":) Sel päeval toimus Toulouses muusikafestival, kus inimesed saavad tulla tänavale kas siis oma pilli, bändi või DJ puldiga. Sõiduteed kesklinnas suleti, et jalakäijatel oleks mugav kõndida. Ma läksin kella neljaks linna. See oli nii varajane aeg, et esinesid ainult üks akordionimängija ja rasta kitarrist (erinevates kohtades). Ma käisin poode kaemas ja tegin turistipilte. Vanalinnas käies näitavad apteegid kraade ja üks hetk oli isegi 32°. Jalutasin vanalinnast välja ja sattusin kuulama ühte mõnusat bändi, kus olid valged rastad ja nad mängisid reggaet ja funki. Pärast neid esines samas kohas punk bänd ja ma läksin ära. Seal kõrval oli ka skatepark ja hästi lahe oli vaadata, et täiskasvanud käivad ka seal sõitmas. Liikusin tagasi vanalinna poole ja minu imestuseks olid tänaval ainult DJ'd. Pärast Matt ütles mulle ka, et ma käisin linnaosas, kus on techno inimesed. Varsti pidid ka teised linna tulema ja ma jäin kuulama ühte DJ'd, kes mängis Gorillaz'it. Kui sain teistega kokku läksime otsima söögikohta. Kõik tänavad olid paksult rahvast täis ja iga 20 meetri tagant oli uus artist. Me sõime restoranis nimega l'Entrecote. Selle menüü koosneb friikartulitest ja veiselihast. Ainuke mis sa seal valida saab on liha küpsetusaste. Prantslastele meeldib süüa verist liha, aga mulle see eriti ei istu. Toit oli hea ja me läksime linna jalutama ja muusikat kuulama. Saint-Sernin'i basiilika juures toimus breigi battle. Ma eriti midagi ei näinud, sest inimesi oli palju aga pilti sain teha üle peade. Teisel pool basiilikat mängiti reggae muusikat.  Koju jõudsime pärast keskööd.
Reede veetsime kodus. Evelyn värvis trepikoja seinad ja ma pesin pärast treppi. Päikslise ilmaga pëvitasin ka muidugi. Ma pole veel vaatamas käinud, kas bassein on juba lahti, aga lähipäevadel lähen.
Täna tegime väljasõidupäeva. Käisime Albi linnas. Terve linn on ehitatud telliskividest: majad, kirikud, trepid, katused ja sild üle Tarn'i jõe. Külastasime seal Saint-Cécile katedraali- maailma kõige suurem telliskivi ehitis. Imeilus kirik oli. Seina ja laemaalid olid väga värvilised ja erinevate mustritega. Katedraal on ehitatud gooti stiilis ja kõik nägi välja nagu mu kunstiajaloo vihikus kirjas. Käisime veel ka kunstniku Henri de Touliuse-Lautrec muuseumis. Maalid olid väga ilusad ja kuigi ma arvan, et see nimi ei ütle teile midagi, siis mõnda tema teost olete ikka näinud, sest ta tegi maale ja ka postreid. Ta tegi esimese Moulin Rouge reklaampostri.
Nüüd peaks mul olema kõik oma tegemised kokkuvõetud.