Toulouses

Eile jalutasime Eveliniga terve päeva Toulousis. Ostsin endale kümnekorra bussipileti. Siin on hea see, et see kehtib tund aega bussile, trammile ja metroole. Metroo on siin 2 vaguniga ja automaatne (juhita). Bussiplaan on selline, aegu näidatakse ainult mõndade peatuste kohta, seega peab leidma peatuse, mis on lähim mu peatusele ja siis minuteid juurde arvestama. 

Käisime vanalinnas ja jõe ääres. Enamus majad on siin ehitatud punastest telliskividest. Kui mõni maja tahetaksa ära lammutada, et uus ehitada, siis tuleb fassaad igal juhul allae jätta. Õhtul läksime Wyatti ja Mattiga Rio Loco festivalile, mis toimub siin iga aasta. Seal esinevad lauljad portugalikeelsetest riikidest ja söögid on ka sealt. Ma sõin tortillat. Pilte ma siin vist arvutisse ei saa panna, sest Evelinil on küll läpakas, aga paljud selle funktsioonid ei tööta enam. Täna käisime poes. Hommikul Evelin küsis veel, et kas ma ikka tahan tulla ja ma ütlesin muidugi. Siin on niimoodi, et linnas eriti poes ei käida, vaid linnast väljas on suured kompeksid, kus on siis kõik poed (põhimõtteliselt laohooned, sest need on nii suured) koos- sõidad ühe eest teise ette. Alguses käisime hiiglaslikus spordikeskuses, seal müüdi kõike võimalikku, mida sa oskad ette kujutada ja mitmes erinevas värvis ja suuruses. Näiteks olid seal telgid, mis viskad õhku ja see avaneb 2 sekundiga ja kokku käib sama kiirelt. Prantsalased on kõvad camp'ijad ja siis seal müüdigi telgikappe ja laudu ja muud jama, mida tegelikult absoluutselt vaja pole. Ainult basseine ei müüdud, mida meil oli vaja. Edasi läksime mänguasja poodi, kust saime basseini. See oli ka hiiglaslik ja seal olid näiteks mitu erinevat sorti top modeli raamatut- meigi, hobuse, poni, maagilisehobuse jne. Eestis otsi neid tikutulega taga. Viimasena käisime toidupoes. Seal müüdi kõike nagu ka nt Prismas, ainult valik oli palju suurem. Matt ja Evelin küsisd mul ka, et kas ma tahan midagi, aga ma ei osanud midagi vastata, sest valikuid oli nii palju. Näiteks Coca-Colat oli tavaline, zero, kirsi, laimi, apelsini, vanilli ja kofeiini. Mitu pikka letti oli ainult juustudele. Ma ütlesin, et tahaks proovida mõnda head juustu, aga Matt ütles, et ostame seda ühest kohalikust poest, kus on parem. Veinilettidel leidus ainult prantsuse veine. Kala osakonnas olid kalad lahtiselt, mitte klaasi all ja sedal sai näiteks omale värske krabi püüda. Müüdi karpe, kaheksajalga ja kaladest tundsin ära ainult lesta. Igatahes see poe käik oli väga väsitav ja sellepärast Evelin küsiski minult, et kas ma tahan tulla. Koju jõudes sõime, siis mängisin Wii'd ja pärast Wyatiga tema autodega.

Liiklusest räägiks niipalju, Prantslased armastavad ehitada palju ringteid, et need hiljem erinevalt kaunistada lillede, puude ja purskkaevudega. Kõikjal on palju künniseid- sebrade juures, tänava nurkadel, enne ringteed alati, aga prantslasi see ei häiri. Sõidetakse ikka sama kiirusega- üldse minu arust eriti pidureid ei kasutata. Eesõigus on alati autol. Sebra juures tuleb oodata kuni mõni auto suvatseb su üle tee lasta ja siis tuleb teda ka tänada. Jalakäijate foorituled enne punaseks minemist ei vilgu, seega tuleb väga tähelepanelik olla. Minul on veel sees Eesti harjumus, et kui astud teele siis auto jääb seisma, aga siin sõidetakse lihtsalt üle varvaste. Linnas parkimisega on selline nali, et kõik tänavaääred on täis poste, et autod sinna ei pargiks, sest tänavatel on parkimine tasuta ja üldiselt tuleb kasutada parkimismaju. Igal pool, kus on jäänud postid panemata on täis pargitud( ma tegin mõned pildid ka) näiteks ohutussaared kahesuunalise tänava üks suund, bussipeatused, sebrad, kõnniteed nii, et tuleb kõndida autoteel jne. 

 Kuna ma räägin Eveliniga eesti keeles, Mattiga inglise keeles ja kuulen kogu aeg prantsuse keelt- siis on mul keeled pudru ja kapsad ja isegi ingliskeelsed sõnad unustan ära.