Elust ja toidust

Loomaaed polnud selline nagu Eestis. See oli tasuta ja toimis p6him6ttelisetlt nagu park. Inimesed käisid seal oma jooksutrenni tegemas jne. Ala oli suur ja palju oli lihtsalt metsa, kui k6ndisid ühe tarandiku juurest teise juurde. Lahe oli see, et k6iks Aafrika loomad olid pandud ühte tarandikku- taimtoidulised muidugi. Nägin seal ka selliseid loomi, keda Eestis pole: gepardid, kaelkirjakud, ninasarvikud, sebrad, fossad, nandud ja jaanalinnud. Kuna oli kuum ilm, vedelesid paljud loomad kusagil kaugemal puude all. Osa, mille eest me pidime maksma, oli troopikamaja. Seal lendasid linnud lahtiselt ringi, olid kaimanid, maod, sisalikud, konnad jm.
Neljapäeval läksime akvaariumiparki. Kassasse oli hullult pikk järjekord, mis ulatus majast välja. Seal oli palju lahedaid kalu. Esimest kirda nägin saaghaid, see kellel on nina otsas saag, ja selliseid haisid, kellel olid hambad väljas isegi, kui nad l6uad kinni panid, tundus nagu nad irvitaks kurjalt. Pilti ma kahjuks ei saanud teha, sest välku ei tohtinud kasutada ja seal oli liiga pime, et teha mitte udune. Seal oli ka selline akvaarium, kus sai veeelukaid katsuda. Ma muidugi kastuasin v6imalust. Seal olid meritähed, merikurgid, raid, dogfish ja lestad. Paljud loomad vedelesid seina ääres, et neid ei näpitaks. L6puks käisime Evelinyga orkaani vms simulaatoris. See oli suur kast, mis asus 6ues. Sisenedes pidime k6ik v6tma prillid, et tuulega silmad ära ei kuivaks. Ruumis olid stanged, kust sai kinni hoida. Eespool ridades seisid meie ees ühed pikad mehed, mis oli n6me, sest nad oleks v6inud vabalt ka tagapool seista, aga nagu prantslastel ikka on "kes ees, see mees". Algas sellega, et meile lasti n6rgalt tuult ja seinale näidati videoklippe vastavalt tuule tugevusele. Tuul läks aina tugevamaks ja l6puks oli see 130 km/h. Mulle see erilist elamust ei pakkunud, sest need pikad tüübid v6tsid kogu tuule kinni. Evelin ütles ka "kui orkaan tuleb, v6ta 3 pikka kutti ette ja ei juhtu suga midagi". Pärast akvaariumi jalutasime ostukomplaksi juurde. See oli lahtine ostukeskus, kus hallil ei olnud katust peal. Poodidesse ei viitsinud eriti minna, sest siin on praegu allahindlused ja rahvas on hullumas. Igalepoole on pikad järjekorrad.
Reedel käisime rongiga s6itmas. See polund mingi tavaline rong, vaid aururong. Alguses ma m6tlesin, et "OK, lähen istun siis seal rongis ja loksun". Tegelikult oli see hoopis muud, kui tavaline rongis6it. Raudtee kulges mägedevahelt üle j6gede ja läbi tunnelite. Me valisime poollahtise vaguni, kus polnud aknaid ees. Rongi s6it algas läbi 800 meetrise tunneli. Seal oli pime ja vagun oli n6rgalt valgustatud. Kogu veduri suits tuli vagunisse ja mulle tundus, nagu mingid putukad oleks mu jalgade peal. Kui tunnelist välja j6udsime nägin, et see mis tundus nagu putukad oli tegelikult tahm. K6ikide riided ja näod olid kaetud tahma tükkidega ning m6nedel oli 6nnestunud see juba laiali h66ruda. L6pp-peatuses läksime maha ja pesime vetsus oma näod ära. Meil oli tagasi rongini 2 tundi aega ning selle aja kulutasime jalutamisele ja söömisele.
Tagasi s6ites hüppasime poolepealt maha ja läksime bambuseparki. Ma poleks kunagi osanud arvata, et bambused nii vinged on. Seal oli bambusemets mitmekümne meetriste bambustega. Tehtud oli ka Bambuse labürint, mis oli päris keeruline, aga välja sealt saime. Lisaks bambustele olid seal ka hiidsekvoiad, lihasööjaid taimi täis kasvuhoone, bonsaid, vesiroosid ja lootosed ning erinevad troopilisevilja taimed (banaan, papaa, ananass jne). Nüüd on lahendatud müsteerium, kuidas kasvavad ananassid. Pargist väljumine toimus läbi poe, kust Evelin ostis omale aia jaoks bambuse, mis ei kasva väga k6rgeks. 6htul mängisin lastega Just Dance ja pärast isa mängis nendega spordi mänge. Ma olen juba päris pro Assasins Creed mängus.
Täna lähme pärast l6unasööki randa ja 6htul lähen ma kahetunnisele ratsamatkale. Wiiii!!

Nüüd räägiksin natuke prantslaste söömis harjumustest. Pühendatud Getterile (no hate). Hommikusöögiks süüakse siin ainult magusat, kui üldse midagi. M6ned v6tavad lihtsalt kohvi ja asi ants. Sellest tulebki nimetus petit déjeuner ehk väike l6una. L6unasööki süüakse kella 12 ja 2 vahel ning 6htusöögil pole kindlat aega.
Tavaliselt enne sööki süüakse sinki ja hästi magusat melonit. Ma v6tan ainult melonit. Edasi tuleb rammusam söök. Millegi pärast prantslased eelistavad liha puu-,juur- ja köögiviljadele. Liha küpsusastme valikul on siin 4 varianti: täiesti küps (prantslased üldiselt seda ei söö); pool toores, mis on seest verine aga pealt küps; siis selline liha, mis pannakse grillile hops ühtepidi-hops teistpidi ja taldrikule ning viimane on küpsetamata ehk täiesti verine liha. Vastik on vaadata kui nad seda liha l6ikavad ja sealt verd immitseb välja. Makaronide puhul on kombeks need lauale tuua ja siis segada toore munaga. Üks vastikumaid prantslaste toite on tartar. Taldikul on erinevad maitseained ja taimed ning keskel on toore hakkliha kuhi, millel on peal toores muna. Need segatakse k6ik omavahel ja siis süüakse. Nagu ma mainisin, siis puuvilju ja marju nad eriti ei söö. Saiu on siin palju erinevaid ja k6ik väga head. K6ige tavalisemad on boulangeriesse minnes croissant, baguette ja shokolaadi saiake. Vorstidel on palju erinevaid maitseid, aga ma pole veel leidnud ühtegi, mis mulle maitseks ning muidugi on juuste palju. Juustud on head, ainut kitsejuustu ma ei kannata, sest need maitsevad samamoodi nagu haiseb kitsekari.
Poodi minnes saab k6iki asju osta vaid suurtes kogustes. Isegi jäätist ei müüda lahtiselt, vaid tuleb osta pakke, kus on siis 6 v6i 8 jäätist sees.
Kindlasti ma veel unustasin midagi, aga eks ma siis kirjutan, kui meelde tuleb.