Randa sõitsime mööda teed, mida kutsutakse rannamaantee. Möödusime mitmest suurest soolase veega järvest , mis tekkisid siis, kui meri taandus. Nendes järvedes pesitsevad flamingod. Rannast saime olla poolteist tundi ja siis läksime ratsutamiskohta, mis asus lähedal. Seal olid veel mitmed teised ratsakeskused ka ja kämpingud, kus rahvas puhkas. Kuna oli palju inimesi, kes kella kuuesele matkale tulid jagati grupp kaheks. Mina olin selles, mis natuke hiljem lahkus. Sõitsime kohalikku tõugu hobustega, kelle põhivärvus oli valge. Mina sain hobuse nimega Arthur. Matk toimus mereäärde läbi looduskaitse ala, mööda liivadüüne ja siis ringiga tagasi talli. Kogu tee kulges hanereas jalutades, mida juhtis üks mees. Kõval ratsutas veel üks naine, kes vaatas, et kõik oleks ikka korras. Kuna mõndade hobused jäid vahepeal seisma, et rohtu ampsata, sai vahepeal traavi ka teha, et teistele järgi jõuda. Mööda randa ratsutades, mis oli reserveeritud hobustele, sattusime kokku nudistidega. Nad olid tulnud valesse randa, sest nudistide rand oli kõrval. Ühel hetkel läks treener kahe tüdrukuga grupi ette ning juba järgmine hetk nad tegid galoppi. Ma oleks tahtnud ka, aga kuna see naine ei osanud inglise keelt, siis ma ei teadnud. Ometigi ma ei lasknud end heidutada. Kuna ma olin hanereas lõpupoole, peatasin ma hobuse, et teised mööda lasta ja hiljem galopis järgi minna. Aga kuna teised ei osanud oma hobuseid minust mööda juhtida ja Artur oli väga innukas hobune, siis ta tammus mõnda aega kohapeal ja kui rivi algus oli juba edasi jõudnud, pani ta galopis järgi. Teised hobused ratsanikega mu taga läksid ka galoppi ja võiks öelda, et ma pakkusin neile unustamatu elamuse. Matk kestis 2 tundi. Talli jõudes istusin autosse ja me sõitsime prantslaste suvituslinna La Grande Motte. See linn ärkab ellu suve saabudes, kui inimesed naasevad sinna oma suvepuhkust veetma. Linn ehitati umbes 60-80ndate vahel. Tol ajal mingeid piiranguid majade ehitamisel polnud ja seega see linn näib pärinevat tulevikust. Kõrged majad on erinevatest geomeetrilistest kujunditest inspireeritud. Üks maja oli ka munakujuline.
Pühapäeval asusime tagasiteele Toulouse. Poole teepeale jäi Signan'i safari. See on suurim safari siin kandis ja see oli lihtsalt vinge. Sõitsime autoga kassasse, kust saime omale kaardi ja alustasime safariga. Väga lahe oli sõita aafrika loomade vahel ja tekkis tunne nagu polekski Prantsusmaal, vaid Aafrikas. Kõik antiloobid jaanalinnud ja teised loomad elasid koos, eraldi olid vaid lõvid ja karud. Safari läbi, sai minna jalutama loomaaeda. Ma tegin Evelyni peegelkaameraga palju pilte erinevatest lahedatest loomadest. Näiteks olid seal valged paabulinnud. Safarist lahkusime väsinuna aga rõõmsatujuliselt.
perfect day was perfect.
ReplyDelete